NB! Soovi korral iga ostuga kaasa kingitus! Vt Kingitused, tasuta kraam.

NB! Raamatust „Wilhelm Tell” on saadaval rohkem kui üks variant.
Palun vaadake täpsemat infot altpoolt.

Wilhelm Tell
Näidend 5 vaatuses

„Wilhelm Tell” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: vägagi hästi säilinud eksemplar, kaante nurkadest vaid täpike värvi kulunud, kuid eeslehele on vildikaga suur must plärakas soditud.

Hind: 3.93

Autor: Friedrich Schiller.

Saksa keelest tõlkinud Paul Viiding.

Originaali pealkiri: Wilhelm Tell.

Kaane kujundanud Heldur Laretei.

„Wilhelm Tell” – tutvustus

Suure saksa kirjaniku Friedrich Schilleri (1759–1805) draama Šveitsi mägikantonite võitlusest Austria ülemvõimu vastu XIII sajandil.

Raamatu „Wilhelm Tell” sisukord

Raamatu „Wilhelm Tell” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Wilhelm Tell” seonduvad märksõnad: saksa, ilukirjandus, näidendid

Raamatu „Wilhelm Tell” tehnilised andmed

„Wilhelm Tell” on kõvakaaneline raamat, 109 lk; 13,3 × 20,7 cm; ↔ 1,1 cm; 174 g.

Raamat „Wilhelm Tell” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Wilhelm Tell” ilmumisandmed: Eesti Raamat, 1979

Ostke raamat „Wilhelm Tell” hinnaga 3.93

Raamatust „Wilhelm Tell” on olemas ka järgmised eksemplarid

Ümbrispaberiga pehmekaaneline raamat.
128 lk; 11,0 × 16,8 cm; ↔ 0,6 cm; 86 g.
Seisukord: kasutatud.
Ilmumisandmed: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959

Autor: Friedrich Schiller. Järelsõna autor: Villem Alttoa.

Saksa keelest tõlkinud Paul Viiding.

Originaali pealkiri: Wilhelm Tell.

Kaane kujundanud Paul Reeveer, Vive Tolli.

Asub Laos nr 2, saame postitada või kontorisse tuua tellimisjärgsel TÖÖPÄEVAL.

Ostan selle eksemplari hinnaga 4.94

Wilhelm Tell on Friedrich Schilleri viimane lõpetatud teos enne ta varajast surma. See patriootiline draama käsitleb helveetslaste võidukat vabadusvõitlust XV sajandil, aga mitte välisvaenlase, vaid samuti saksa soost Habsburgide despootliku feodaalikke vastu. Kolme suurema metsakantoni Schwyzi, Uri ja Unterwaldeni ühinemine Rütli vandenõuks on ühtlasi autori üleskutse vürstiriigikeste piiridega killustatud saksa rahvale ühinemiseks rahvuslikuks tervikuks. Selle ajaloolise teema on Schiller liitnud vanagermaani legendiga kuulsast vibukütist Wilhelm Tellist, kes foogt Gessleri nõudel oli sunnitud meisterlasuga poolitama õuna omaenese poja pea pealt ja pärast seda türanni surmas.

Nende kahe komponendi ühtesulatamisel on Schilleril olnud mõningaid raskusi, aga kuna ta on teinud seda suure kunstilise jõu ja veenvusega, tabanud kohalikku koloriiti, haruldase usutavusega edasi andes Šveitsi omapära ja vanaaja hõngu, jätab teos siiski tervikliku mulje ja köidab meid ka tänapäeval. Samuti tagab draama aegumatuse alati aktuaalne vabaduse- ja klassivõitluse idee, mis juba omal ajal, isegi kärbituna, kõlas saksa lavalt väga julgelt ja uudselt.