Tipp-topp tupp
Avameelselt alakehast

„Tipp-topp tupp” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

Hind: 22.92

Autorid: Ellen Støkken Dahl, Nina Brochmann.

Norra keelest tõlkinud Maarja Siiner.

Originaali pealkiri: Gleden med skjeden.

Toimetanud Valli Voor. Kaane kujundanud Ivi Piibeleht. Illustratsioonid: Hanne Sigbjørsen.

„Tipp-topp tupp” – tutvustus

Milleks meile veel üks raamat naise kõige intiimsematest kehaosadest? Tänapäeval ei tohiks ju olla raske hankida infot kõige huvitava kohta internetist? Raamatu autorid Nina Brochmann ja Ellen Støkken Dahl arvasid sama, kui hakkasid 2015. aastal Norras noorte arstitudengitena pidama peamiselt noorte naiste nõustamise eesmärgil blogi, mis kandis nimetust „Alakeha”. Nende suureks üllatuseks osutus blogi tohutult menukaks ja küsimusi saabus nii noortelt kui ka küpses eas naistelt-meestelt. Päriti ka üsna elementaarsete asjade kohta ning paljud küsimused olid ajendatud internetis levivatest müütidest ja valearvamustest. Enim kurvastasid autoreid aga nende naiste kirjad, kes olid mures, et nende suguelundid, menstruatsioon või suguelu pole „normaalsed”, sest ei vasta internetis või filmides nähtule. Nii leidsid Nina ja Ellen, et on vaja uut raamatut naiste alakehast, mis tugineks ühelt poolt teaduslikele faktidele, kuid julgustaks samas naisi oma keha koos kõigi selle eripäradega tundma õppima ja selle üle uhke olema. See raamat ei väida, et naiseks olemine on alati lihtne, kuid võib vabastada nii mõnestki valehäbist. Avameelne teos naise alakehast käsitleb mitmeid tabuteemasid, sisaldab ülevaadet levinumatest suguhaigustest ning põhjalikku juhendit rasestumisvastaste vahendite valimiseks.

Raamatu „Tipp-topp tupp” sisukord

Raamatu „Tipp-topp tupp” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

EESSÕNA
2015. aasta alguses hakkasime pidama blogi „Underlivet” („Alakeha”). Kõhklesime mõlemad, kas seksuaaltervisest, naisekehast ja seksist rääkimiseks on uut meediaväljundit üldse vaja. Tänapäeval on seksi kohta nii head kui ka halba pakkuvad materjalid paremini kättesaadavad kui kunagi varem. Lapsed ja noored pääsevad juba varakult internetti ja kasutavad seda. Kui sa tahad midagi teada, võid lihtsalt doktor Google’ilt küsida. Ja kas kooli seksuaalkasvatusest ei piisa noorte teadlikkuse suurendamiseks?
Kõhklesime ka selles, kuidas infot serveerida. Veel ühe seksist rääkiva veerujutuna? Veel paari noore naisarstitudengi katsena kuulutada tervele maailmale, kui normaalsed ja terved nad on?
Blogi avamise nädalal helistasime teineteisele rõõmuhõisetega: juba üle 700 inimese on blogi külastanud! Enamik neist olid kindlasti meie endi pereliikmed ja sõbrad. Nüüd, paar aastat hiljem, võime täie kindlusega öelda, et täitmata nišš oli täiesti olemas. Oleme saanud uskumatult palju meeldivat tagasisidet nii tuttavatelt kui ka võhivõõrastelt ning meie postitusi on loetud rohkem kui 1,4 miljonit korda.
Blogi, mida pidasime pikka aega teismelistele mõelduks, saavutas laia kõlapinna. Igapäevane blogi küsimustevoog pärineb nii vanadelt kui ka noortelt ja mõlemalt sugupoolelt. Tihti esitatakse meile küsimusi nii elementaarsete asjade kohta, mida arvasime olevat keskkooliõpikutest pähe kulunud. Teistel juhtudel on ilmne, et inimene vajas eelkõige kinnitust selle kohta, et tema kogetu on „normaalne”, et tal pole midagi viga. Kahjuks kuuluvad sellesse kategooriasse peamiselt naised.
Just teile on see raamat mõeldud. Teile, naised, kes te kahtlete, kas teie keha toimib nagu peab, kas te näete välja nagu peab, ja tunnete nagu peab. Loodame, et raamat annab teile hädavajaliku kindlustunde. Me kirjutame ka teile, kes te olete enda üle uhked ja endaga rahul, kuid soovite paremini tundma õppida seda uskumatut elundit oma jalgevahes. Alakeha on põnev ning me usume, et seksuaaltervise võti peitub suuresti teadmises, kuidas keha toimib.
2016. aasta sügisel võisime ajalehest lugeda, kuidas Norra gümnaasiumides levib seksistlik rebaste ristimise komme. Halastamatu sotsiaalne surve sobituda ja välja paista viis selleni, et 16-aastased neiud tundsid sundi ületada oma seksuaalseid piire, mõnel puhul isegi sedavõrd võikalt, et me ei uskunud seda teada saades oma silmi. Lugedes, et 18-aastane noormees arvab, et võib oma sotsiaalset staatust kasutada selleks, et sundida rebastest neidusid järjest kümnel noormehel suhu võtma, tõusid meil ihukarvad püsti. Nagu VG kirjutas, on tegu rituaaliga, kus „vabatahtliku seksi ja vägistamise vaheline piir on ohtlikult õhuke”. Oleme viimastel aastatel täheldanud noortekultuuri seksualiseerumist, eriti selles osas, mis puudutab tüdrukuid. Sellises keskkonnas pole lihtne täiskasvanuks saada. Kahjuks tähendab täiskasvanuks saamine paljudele õnnetuid seksuaalkogemust mis neid veel hilisemaski elus räsivad. See ei tohiks nii olla.
Kui naised peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende sugu või keha, mõjutab neid seda tehes laiem kontekst. Kultuuri- ja usuringkonnad ning poliitilised jõud soovivad neid valikuid juhtida, olgu siis tegu kaitsevahendite kasutamise, abordi, sooidentiteedi või seksuaalpraktikatega.
Soovime, et naised langetaksid oma otsused iseseisvalt ja et neil oleks juurdepääs faktidele ning et nende valikud lähtuksid meditsiinilistest teadmistest, mitte kuulujuttudest, valearusaamadest või hirmust. Naiste korralikud baasteadmised sellest, kuidas nende keha toimib, lihtsustaksid kindlameelsete ja turvaliste valikute tegemist. Seksuaalsuselt tuleb võtta müstikaloor ja me peame saama oma keha peremeesteks. Loodame anda oma panuse selleks, et sa saaksid langetada tarku ja informeeritud otsuseid, mis sobivad just nimelt sulle.
Võib-olla sa istud ja mõtled: miks peaksin ma lugema kahe tudengi kirjutatud arstiraamatut? Nad pole isegi veel ülikooli lõpetanud! Oleme ka ise esitanud endale korduvalt sama küsimuse. Me ei ole ei diplomeeritud arstid ega eksperdid. Kirjutasime selle raamatu suure portsu aukartusega.
Meile oli julgustuseks sakslannast arstitudeng Giulia Enders. Tema raamatust „Võluv soolestik” sai kiiresti bestseller, mis omakorda andis võimaluse rääkida soolestikust ja väljaheitest kõige magusamal eetriajal Norra populaarses vestlussaates „Skavlan”. Meie raamatu pealkiri on kummardus talle. Ta näitas eeskuju, kuidas kirjutada arstiteadusest arusaadavalt ja lõbusalt ning – mis kõige olulisem – kuidas rääkida meie kõige intiimsematest kehaosadest vähimatki valehäbi tundmata.
Arstitudengitena on meil ka eelis, mida keegi meilt võtta ei saa: oleme uudishimulikud, noored ning julgeme esitada „rumalaid” küsimusi – tihti seetõttu, et me tahame seda ka ise teada või tahavad seda teada meie sõbrannad. Meil ei ole ametiau, mida võiks määrida, ja me ei ole viibinud arstide ridades veel nii pikka aega, et oleksime unustanud, kuidas rääkida inimestega maakeeli. Loodame, et meie noored kolleegid, kelle sõrmed samuti kirjutamise järele sügelevad, viivad oma unistuse täide. Rahvavalgustus on imetore!
Raamatu kallal töötades avastasime korduvalt, et oleme varem asjadest täiesti valesti aru saanud. Ka meie oleme naise alakeha kohta liikuvate müütide ohvrid. Sest neid jagub. Neitsinahka puudutavad eksiarvamused on neist ehk kõige vintskema elujõuga, seades endiselt ohtu paljude noorte naiste elu terves maailmas, ka Norras. Ometi ei hooli paljud arstid sellest tillukesest kehaosast. Mõned arstid hoiavad koguni müüti elus, kontrollides tüdrukute vanemate palvel noorte inimeste suguelundeid. Otsides neile küsimustele vastuseid, kogesime, kuidas günekoloogiagurud lükkasid meie küsimused kõrvale kui ebaolulised ja mittehuvipakkuvad. Võttes arvesse, kui suur tähtsus võib neitsinahal naise elule olla, on see täiesti arusaamatu. Üritame käesolevas raamatus rääkida neitsinaha kohta kogu tõe nii hästi, kui oskame.
Teise eksiarvamuse järgi pole hormonaalsed kontratseptiivid loomulikud ning on naistele ohtlikud. Selle tulemusel jäävad tuhanded neiud rasedaks, sest kasutavad rasestumisvastaste vahendite asemel meetodeid, mis pole turvalised. Me mõistame, et inimesed on segaduses ja kardavad kõrvaltoimeid, ning meil on kahju, et mitmed tervishoiusüsteemis töötavad inimesed neid muresid pisendavad, pakkumata naistele selgitusi. Just sel põhjusel pühendame lõviosa raamatust rasestumisvastastele vahenditele. Me käime läbi võimalike kõrvaltoimete kohta tehtud olulisemad uurimused. Kui millegi osas valitseb kindlusetus, ütleme selle välja, kuid eelkõige üritame me naisi rahustada. Raskeid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning sellele, et paljusid naisi, kes kasutavad hormonaalseid kontratseptiive, tabab depressioon ja vähenenud huvi seksi vastu, on vähe viiteid. Erandeid leidub alati, kuid loodame, et pärast raamatu lugemist suudad sa teha vahet tavalisel ja ebatavalisel.
Kolmandad eksiarvamused pole otseselt kahjulikud, kuid viitavad sellele, et arstiteaduslikud uurimused on pikka aega olnud meeste pärusmaa. Kui su sõbrannad kurdavad selle üle, et ei saa kunagi „tupeorgasmi”, näitab see, kuidas arusaam naiste seksuaalsusest on kujunenud vastavalt sellele, millised on olnud eri ajastutel meeste vajadused. Eraldi tupeorgasmi pole olemas, on vaid orgasmid, mida saab esile kutsuda eri viisidel ja mis on sama jumalikud. Loodame, et naised ei pea end vähem väärtuslikuks pelgalt selle pärast, et neile on vaja teistsugust stimuleerimist kui peenise tuppeviimine.
Tipp-topp tupp räägib sellest ja veel paljust muust. Loodame, et see reis naise suguelundites – häbemest munasarjadeni – pakub sulle rõõmu. Usutavasti õpid sa nii mõndagi, nagu õppisime ka meie seda raamatut kirjutades. Meie jaoks on kõige olulisem, et sa saaksid pärast raamatu lugemist selja sirgu ajada. Keha on keha. Meil on kõigil keha, mis pakub meile elu jooksul nii rõõme kui ka muresid. Ole uhke selle üle, mida see suudab, ja kannatlik, kui sel on raske.
Kõige lõpuks täname meie silmis erilisi inimesi. Marius Johansen tegi ära uskumatu töö, et raamat vastaks arstiteaduse kvaliteedinõuetele, olles lisaks sellele ka veel imeline arst ja meesterahvas. Loodetavasti ei jää see meie viimaseks koostööks. Neid suurepäraseid spetsialiste, kes on oma erialateadmistega meie raamatut rikastanud, on veelgi. Täname vestluste, lugemise ja kommentaaride eest Kjartan Moet, Trond Disethit, Kari Ormstadi, Sveinung W. Sørbyet, Jorun Thørringut, Anne Lise Helgeseni, Anders Røynebergi, Eszter Vankyt, Berit Austvegi ja Reidun Førdet. Lisaks peame tänama Oslo ülikooli arstiteaduskonna arste, kes on endi teadmata loengutel või nende vaheaegadel peetud kannatlikes vestlustes andnud vastused küsimustele, mille üle me pead murdsime. Peame siinkohal rõhutama, et võimalike vigade eest vastutame vaid meie ise.
Lisaks täname oma praegusi ja endisi kolleege Meditsiinitöötajate Seksuaalinfopunktis Oslos, SUSS-i nõuandetelefonis, Seksi ja Ühiskonna Keskuses ja Olafia kliinikus selle eest, et nad on suutnud luua meeldiva ja arendava õpikeskkonna. Lisaks oleme äärmiselt tänulikud sõpradele ja kolleegidele, kes on raamatut lugenud ja meiega arutanud ning andnud teada, kui meie seletuslõng on kusagil lootusetult sassi läinud. Kallid Thea Elnan, Kaja Voss, Emilie Nordskar, Karen Skadsheim – ilma teieta oleks raamat tunduvalt kesisem ja meie elu märksa igavam.
Aitäh teile, kes te olete lugenud meie blogi, ja teile, kes te olete pakkunud teemasid, esitanud tarku küsimusi ja toetanud meid esimesest päevast peale. See raamat on kirjutatud teile. Me täname ka Bjorn Skomakerstuenit, meie Nettavisenis ilmunud esimese blogi vastutavat toimetajat, selle eest, et saime tema kaitsva tiiva all ja positiivse suhtumise toel kõigesse, mida kirjutasime, jätkata, kuni hakkasime ka ise end kindlamalt tundma.
Eriti täname oma toimetajat Nazneen Khan-Østremit Aschehougi kirjastuses. Oled teinud suurepärast tööd ning andnud meile palju head nõu! Sinuga on ühtviisi lõbus arutada nii menstruatsiooni kui ka punkroki teemadel. Sa pakkusid meile kindlat seljatagust. Suur tänu, TegneHanne, Hanne Sigbjørnsen, selle eest, et joonistasid meie raamatule illustratsioonid, millest oskasime vaid unistada. Sinusugune hea huumorisoonega asjatundlik õde oli kui kingitus meie meeskonnale.
Lõpetuseks ei saa me mainimata jätta ka oma peresid.
Nina: „See raamat sai alguse umbes samal ajal, kui sündis Mads. Ilma sedavõrd kannatliku ja hooliva kaaslaseta nagu sina, Fredrik, poleks see olnud võimalik. Sinusse mahub nii palju meest. Mads, sina oled minu päikesekiir ning punastad kindlasti juuksejuurteni, kui ühel päeval oma ema raamatut loed. Luban, et räägin seni lõunalauas võimalikult vähe naiste delikaatsetest kehaosadest. Ema, isa ja Helch – paremat perekonda ei oleks ma osanud tahtagi.”
Ellen: „Aitäh teile, ema, isa ja Helge, maailma parimad lähedased, kes te olete pidanud kannatlikult kuulama minu pikki ja vahel üsna pingelisi monolooge hüümenist, häbemevaludest, herpesest ja muust taolisest, tihtilugu juhtus see nii avalikes kui ka muidu sobimatutes kohtades. Aitäh sulle, vanaisa, et võrdlesid meid Karl Evangiga. Armastan teid kõiki kogu südamest! Kuid kõige rohkem tänan ma Henningut kõige selle eest, mida on rohkem, kui ma viitsin siinkohal üles tähendada.”

Head lugemist!
Nina ja Ellen
Oslos 15. septembril 2016

SISUKORD

Eessõna

ALAKEHA
• Häbe – silmale nähtav osa
• Tipp-topp tupp
• Kõdisti – jäämägi
• Verine süütus
• Teine avaus
• Karvased soovitused
• Raseerimise viis käsku
• Sisesuguelundid – varjatud aarded
• Sugu, sugu ja sugu

VOOLUS, PÄEVAD JA HÜGIEEN
• Tupepesu ja diskopepud
• Millise vooluse peaks üle vaatama arst
• Tavalised muutused vooluses, mille korral pole arstiabi vaja
• Päevad – kuidas veritsedes ellu jääda
• Ainult mitte sohval!
• PMS – piina ja mõrva sündroom
• Igavikuratas – hormoonid ja tsükkel
• Millal siis võib rasedaks jääda?

SEKS
• Esimene vahekord
• Anaalseks
• Täiesti tavaline seksielu
• Kaotsiläinud iha
• Kuninganna orgasm
• Orgasmiaabits

RASEDUSEST HOIDUMINE
• Hormonaalsed kontratseptiivid
• Mittehormonaalsed kontratseptiivid
• Kondoomikoolitus
• Hädaabivahendid – sulle, kes sa oled paanikas
• Kas ühed rasestumisvastased vahendid on teistest kindlamad?
• Menstruatsioon ja hormonaalsed kontratseptiivid
• Kuidas menstruatsiooni vahele jätta?
• Kuidas antibeebipille õigesti kasutada?
• Hormonaalsed kontratseptiivid on ju ohtlikud?
• Hormonaalsete kontratseptiivide sagedasemad kõrvaltoimed
• Haruldased kõrvaltoimed
• Mida me kindlalt ei tea
• Kas organism vajab hormoonidest puhastamist?
• Kaitsekõne hormonaalsetele kontratseptiividele
• Väike kontratseptiivide teejuht
• Abort

PROBLEEMID ALLPOOL NABA
• Menstruaaltsükli häired – kui päevad on läinud rappa
• Endometrioos – verine pakettreis
• Polütsüstiliste munasarjade sündroom – nähtamatu naistehaigus
• Müoomid – munadega emakas
• Valulik häbe – seletamatud valud alakehas
• Klamüüdia, tripper ja nende kauged sugulased
• Herpes – kas voodielul on kriips peal?
• Äge sügelus ja roiskunud kala lehk – sagedased häbemepiirkonna vaevused
• Kui urineerimine teeb haiget
• Tilk püksis – kusepidamatus ei hüüa tulles
• Hemorroidid ja ripatsid
• Emakakaelavähk ja kuidas seda vältida
• Raseduse katkemine – Facebookist tegelikkuseni
• Bioloogiline kell tiksub – kui kaua võib laste saamisega oodata?
• Genitaalide sandistamine
• Ilutürannia – miks me läheme häbemega noa alla

Järelsõna
Eestikeelse väljaande lisa
Kasutatud kirjandus