Sissevaade keeleteadusesse
Ajakiri „Horisont”, november-detsember 2020
„Sissevaade keeleteadusesse” on ajakiri. Ajakirja seisukord: väheloetud.
Hind: 4.90
Peatoimetaja: Ulvar Käärt.
Toimetanud Helen Rohtmets-Aasa. Keeletoimetaja: Geda Paulsen. Kujundanud Kersti Tormis.
„Sissevaade keeleteadusesse” – tutvustus
Keel kuulub kõigile ja igaühele, igal meist on keele kohta oma arvamus – ja nii see peabki olema. Keeleuurijad, ükskõik kui kirglikult nad oma uurimisobjekti ei suhtuks, püüdlevad aga selle poole, et välja saaksid sõelutud võimalikult hinnanguvabad tõigad keele olemuse kohta.
Seekordne Eesti kultuurkapitali tänuväärsel toel ilmunud tavapärasest mahukam Horisont on tervenisti keeleteaduse päralt. Keeleteaduse erinumbri kokkupanemisel olid abiks Tartu ülikooli keeleteadlased Ilona Tragel ja Liina Lindström, kellelt pärineb ka selle ettevõtmise idee.
Väljavalitud palad annavad lugejale laia ülevaate keeleteaduse võimalustest kirjeldada ja süstematiseerida keelt tema mitmekesisuses. Keelenumbri autorid avavad oma uurimisobjekti nii makro- kui mikrotasandilt. Küsime, kust on pärit eesti keel, mis on meie sugulaskeeled ja areaalsed mõjutajad ning milliseid (tüpoloogilises vaates) levinud ja erakordseid aspekte eesti keel uurimiseks pakub. Miks ja kuidas keel muutub, ja mis jääb püsima? Uurime ka, kus täpselt asub keel meie ajus ja meie suus, kuidas keelt omandav laps loob tähenduslikke (keele)mustreid ning mis üldse on emakeel.
Keelt kirjeldades saab tõmmata paralleele bioloogiaga. Keeled tekivad, õitsevad, hääbuvad ning surevad. Keelt võib vaadelda nagu muru – hoolitsetud ja „korralikuna” on ta nagu normitud kirjakeel ning elurikkust täis puisniiduna on keel esindatud kogu oma variatsioonide mitmekesisuses. Sellise ilmeka murumetafoori pakub välja Tiit Hennoste artiklis „Elurikkus ja pügatud muru”. Kuidas keel aga bioloogiast erineb, saab lugeda Petar Kehayovi artiklist „Keelesurm ja maailma keeleline mitmekesisus”.
Ka üheainsa isiku keel ehk idiolekt on keele biosüsteemis oluline ning üks uuenduslik sõna või väljend võib anda tõuke keelemuutuseks. Muutused saavad sageli alguse keelekontaktidest või ka keele enese süsteemist, selgitavad Külli Prillop ja Külli Habicht artiklis „Keel muutumises”. Keelerikkust täiendab kokkupuude teiste keeltega ning näiteks eesti keele oskusega kaks- ja mitmekeelsete inimeste olemasolu. Mitmekeelsust ei pea kartma – „mitu keelt ei vii last absoluutselt segadusse ega pole talle halb”, tõdeb lapse varase keelearengu ekspert, Ameerika keeleteadlane Marilyn Vihman intervjuus Horisondile.
Elurikkus ongi selle Horisondi numbri läbiv teema. Ühe keele erinevaid palgeid lahkavad näiteks Külli Habicht ja Ilona Tragel, kes rõhutavad oma loos „Kasutajasõbraliku eesti keele poole”, et emakeelepädevus hõlmab rohkemat kui kirjakeele ja õigekeelsusreeglite tundmist. Kui ranged kirjakeele normid ei piira keelekasutust ning keelekasutajal tuleb teha valikuid, saab temast ideaalis teadlik ja oma tegude eest vastutav keelekasutaja. Olles teadlik keelevariantide omapäradest ning nende funktsioonidest, suudab keelekasutaja valida erinevateks suhtlussituatsioonideks sobiva. See võiks olla vastus küsimusele, kas eesti keel on hävimisohus. Ei ole, kui me hoolitseme selle eest, et eesti keel on puisniit, mitte lühikeseks pügatud muru üheainsaliigiga!
Hea lugeja, loodan, et keeleteaduse erinumber aitab heita pilgu sellesse põnevasse maailma, mida pakub keel teadlastele ja sedakaudu meile kõigile, kes me räägime, kirjutame ja mõtleme.
– Geda Paulsen, Horisondi keeletoimetaja
Ajakirjaga „Sissevaade keeleteadusesse” seonduvad märksõnad: keel, ajalugu, ajakirjad
Ajakirja „Sissevaade keeleteadusesse” tehnilised andmed
„Sissevaade keeleteadusesse” on ajakiri, 88 lk; 21,1 × 28,0 cm; ↔ 0,6 cm; 289 g.
Ajakiri „Sissevaade keeleteadusesse” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.
Ajakirja „Sissevaade keeleteadusesse” ilmumisandmed: Loodusajakiri MTÜ, 2020
Ostan „Sissevaade keeleteadusesse” hinnaga 4.90
Soovitame lisaks väljaandele „Sissevaade keeleteadusesse” vaadata ka neid trükiseid:
Iiobi raamat
14.74
Literally Estonian
33.33
Kirjastaja jälg
17.71
Ühises hoovuses
14.94
Elu on sõna
14.94
Söödist Econi
14.94
Kui mina ei ole mina
14.94
Meie hingede võlad
14.94
Põrsa paremad päevad
14.94
Diskursus
14.94
Kirjutamise kunst
24.90
Aluse sisu ja vorm
24.90
Lindvistika
19.90
Arvukirjutus
15.95
Lepingukeel
9.90
Lingvistiline mets
29.79
Suur võluvägi
24.74
Sõnamoodustus
19.79
Sõnatrikid
19.79
Tõlkija hääl X
5.55
A nagu aabits
46.46
Keel mõttes ja teos
36.90
Kõne koostamise õpik
28.82
Valda Raud: üks elu
27.97
Sõida tasa üle silla
21.90
Soome keele grammatika
19.90
Eesti keele struktuur
24.90
Ilomaile
24.90
Mis juhtus?
21.70
Tõlkimine omas ajas
27.97
Keeleteaduse alused
24.94
Viimane sõna
14.41
Eesti ortograafia
2.90
Ükskord oli üks mees
14.94
Kirjakeel ja kirjasõna
19.79
Tõlkimise aabits
35.95
© Kirjavara OÜ • Registrikood 12272560 • kirjavara(ätike)kirjavara(punkt)ee • +372 501 5525