Teemad: Eesti ajalugu

Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939

„Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” on ümbrispaberiga kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

„Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” – tutvustus

Meie kodurandu uhtuv meri on iidsetest aegadest saadik õpetanud randlasi ennast armastama ja austama. Ta kutsus, meelitas, toitis ning kattis randlast, kuid tõi ka vahest südamevalu ja õudu nii mõnelegi. Ühtlasi õpetas meri rannarahvast riskima. Iga kalur, väljudes kodurannast merele, kalapüügile või mõnele teisele retkele, riskis. Inimene kohaneb kiiresti igasugu olukorraga, samuti jäi kaluril endastmõistetavaks ja igapäevaseks enda ning püüniste ohtupanek. Nii kujunes randlastel omadus, et ohtu ei peetud millekski. Randlast ilma riskita ei saa ette kujutadagi. Nii anti need omadused edasi põlvest põlve. Arvata võib, et luba iidsest ajast peale oli põhjaranniku rahval kokkupuuteid naaber­rahva soomlastega, ning oli ka kindlasti mingisugune kaubavahetus olemas.

Nii alustas oma mälestusi elukutseline piiritusevedaja Ludvig Anteplon ehk Andikäspri Ludvi, Viinistu mees, kes oli sündinud 1909. aastal Andikäspri talus. Ta kulutas suure osa oma elust riskantsele salapiirituseveole. Ludvig Anteplon, nagu paljud tema saatusekaaslased, sõitis erinevatel, suurtel ja väikestel paatidel, vahetades peremehi ja lippegi ja kandes vahel ka karistust. Aastaid tagasi olin külas oma headel tuttavatel Kodurandadel Viinistu külas. Viima Kodurand, endine Viinistu kooli juhataja, andis mulle tema mälestusi lugeda, mida oli kolm küllalt paksu kaustikut. Istusin samas õunapuu alla ja lugesin ühe hingetõmbega need läbi. Jäin mõttesse ... Kui kanged olid ikka need eesti ja soome meremehed, kalurid ja rannatalupojad, kes ei kartnud ei tuult ega tormi, ei piirivalvesuurtükke ega piirivalvelennukitki. Teenistuse ja igapäevase leiva pärast riskisid nad sageli eluga, olgugi et suur kasu läks mõnikord kellegi teise tasku.

Huvi selle teema vastu oli mul tekkinud tegelikult juba lapse­põlves, kui kuulasin oma isa Nikolai Pullati pajatusi kohalikest piiritusevedajaist ja nende sekeldustest „kuldnokkade” ehk piiri­valvuritega. Minu isa oli sündinud Viru rannas ja töötas mehaanikuna Käsmu kuulsate kaptenite Oskar Tiedemanni ja loost Paa­dimeistri laevadel, olles enne teeninud aega piirivalves. Võimaluste avanedes võtsin käsile tõsisema uurimistöö Eesti ja Soome arhiivides.

Seadsin endale sihi kirjutada 1920–1930-ndate aastate Eesti–Soome vahelise salapiirituseveo ajalugu. Neid aastaid Soomes on nimetatud ka „piirituseajaks”, pirtuaika. Soome jaoks välisuurijana ei pidanud ma otstarbekaks ja kõlbeliseks süveneda keeluseaduse tagajärjel Soome ühiskonnas tekkinud kohati lausa dramaatilistesse sõlmedesse. Täielikult neid vältida polnud siiski võimalik. Oma käsitluses püüdsin olla objektiivne mõlema maa suhtes. Kui suutsin luua piisavalt ülevaatliku ja vähegi haarava pildi sellest värvikast ajalooleheküljest, siis olen rahul. Ühtlasi soovin lugejale öelda, et minu eesmärgiks polnud sugugi ühe või teise konterbandisti „avastamine” ja tagantjärele kompromiteerimine, ent samal ajal pidagem meeles: anonüümset ajalugu pole olemas, ei olnud ka mitte „Läänemere katku” aegu. Kokkuvõttes peaks see kirjatöö käima ühe seni põhjalikumalt uurimata ala Eesti ja Soome ajalookaardil või isegi laiemas kontekstis, sest salapiiritusevedu haaras, nagu tagapool näeme, vähem või roh­kem enamikku Läänemeremaid.

Tänan kõiki neid eesti, soome, poola, taani ja saksa kolleege, kes mulle selle teema uurimisel toeks ja abiks olid, eriti Heino Gustavsoni, Oke lokist, Jorma Kallenautiot, Aino Voolmai, Ilmar Talvel, Seija ja Päiviö Tommilat ning David Pappi. Eraldi tänan riigiettevõtet „Liviko” ja Soome Alkoholiuurimise fondi.

23. juuni 1991

Raamatu „Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” sisukord

Raamatu „Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” seonduvad märksõnad: salakaubandus, etanool, ajalugu, kaubandusajalugu, Eesti (riik), Soome (riik), 1920-ndad

---

Raamatu „Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” tehnilised andmed

„Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” on ümbrispaberiga kõvakaaneline raamat, 126 lk; 14,8 × 21,8 cm; ↔ 1,1 cm; 286 g.

Raamat „Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” ilmumisandmed: Saareke, 1993

Ostan „Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” hinnaga 19.79

Soovitame lisaks väljaandele „Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939” vaadata ka neid trükiseid: