Teemad: Kokaraamatud • Toiduained, joogid

Punapeet

„Punapeet” on pehmekaaneline raamat sarjast Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduraamatute sari. Raamatu seisukord: sisult uus, kaante pinnal ja servades esineb värvikulumisjälgi.

„Punapeet” – tutvustus

Toitumisteadlaste soovitusel peaks meie igapäevane menüü sisaldama kindlasti vähemalt viis portsjonit erinevaid puu- ja köögivilju. Üks portsjon on umbes 100 grammi ehk peotäis puu- ja köögivilju ning marju või klaasitäis mahla. Ükskõik, kas sööd neid hommikulauas, lõunaprae lisandina, päeva jooksul ampsatud vahepalana või puuviljamaiusena. Tähtis on, et Sa neid ei unustaks!

Miks puu- ja köögiviljad? Aga selleks, et püsida terve ja ennetada haigusi, olla tegus ja õnnelik! Neis on palju vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, vett ja fütotoitaineid, mida organism vajab. Organism omastab neid puu- ja köögiviljadest hästi, olgu need siis värsked, hautatud-küpsetatud või kuivatatud. Oluline on jälgida sedagi, et menüüsse kuuluvad puu- ja köögiviljad varieeruksid, sest eri värvi viljad sisaldavad erinevaid toitaineid.

Sealjuures peaks silmas pidama, et Eesti toitumissoovituste kohaselt ei loeta kartulit toidupüramiidis puu- ja köögiviljade hulka kuuluvaks, vaid ta asub esimesel korrusel koos teiste tärkliserikaste toitudega, nagu leib ja muud teraviljatooted.

Selles raamatukeses teeme juttu punapeedist.


Punapeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane taim. Esimesel aastal moodustab peet lihaka säilitusjuure. Teisel kasvuaastal hakkab peet õitsema, viljub ja annab seemneid. Kui temperatuur on seemnete idanemise ajal madal, võib taim juba esimesel kasvuaastal õitsema hakata. Seetõttu külvatakse peediseemned soojenenud pinnasesse. Peediseemned külvatakse pinnasesse, mille temperatuur on vähemalt 10 ˚C. Peediseemnete külvamisest saagi koristamiseni kulub olenevalt kasvutingimustest ja sordist 10–18 nädalat.

Punapeedi vitamiinide ja mineraalainete sisaldus
Punapeet sisaldab rohkesti (ligi 10%) süsivesikuid. Võrdlemisi rohkesti on selles ka kiudaineid. Mineraalainetest tasub märkimist peedi kaaliumisisaldus. Enamike vitamiinide sisalduse poolest peet eriti rikas ei ole, kuid folaatide sisaldus on päris kõrge. Märkimisväärsel hulgal sisaldavad C-vitamiini noored lehed.

Punapeedi ajalugu
Punapeet pärineb Vahemeremaadest, kultuurtaimeks kasvatati ta mitu sajandit eKr. Esimesed kirjalikud märkmed peedisöömisest pärinevad 3000 aasta tagusest ajast. Algselt kasutati toiduks vaid peedilehti, kuid hilisema aretustöö käigus on peedijuur saanud märksa kopsakama vormi , mistõttu on tänapäeval just juur peamiseks peedi söödavaks osaks. Antiikajal tarbiti peedilehti pigem ravi otstarbel kui toiduks. Peeti on kasvatatud isegi ilutaimena. Eestisse tõid peedikasvatuse saksa mõisnikud arvatavasti 19. sajandil. Ameerikasse jõudis punapeet samuti alles 19. sajandi alguses.

Raamatu „Punapeet” sisukord

Raamatu „Punapeet” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Punapeet” seonduvad märksõnad: söögipeet, punapeet, köögiviljatoidud, toiduvalmistamine, toiduretseptid

---

Raamatu „Punapeet” tehnilised andmed

„Punapeet” on pehmekaaneline raamat, 44 lk; 21,0 × 23,0 cm; ↔ 0,5 cm; 190 g.

Raamat „Punapeet” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Punapeet” ilmumisandmed: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 2013

Ostke raamat „Punapeet” hinnaga 9.79

Raamatuga „Punapeet” samast sarja(de)st:

---

Soovitame lisaks väljaandele „Punapeet” vaadata ka neid trükiseid: