Mesi: tarust taldrikule

„Mesi: tarust taldrikule” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

Hind: 19.91

Autorid: Anni Raie, Krista Kivisalu, Mari-Liis Ilover, Tiina Lebane.

Kujundanud Aila Utsu-Püttsepp. Fotod: Mari-Liis Ilover.

„Mesi: tarust taldrikule” – tutvustus

Kaunis kodumaine meeraamat!
Mesi on ajast aega olnud oodatud jõulukink, märk küllusest.
Raamat „Mesi: tarust taldrikule” on nii retseptiraamat kui ka raamat meest ja mesilastest ja sellest, kuidas igaüks saab kaasa aidata, et mesilasrahva käsi paremini käiks. Selles terviklikus teoses avaneb mee kaunis teekond tarust taldrikule.
Alustame kevadest ja vaatame, kuidas mesilased, need päikeselapsed, taru puhastavad ja peret kasvatama hakkavad, aitame rajada meeaeda, kus sumisejatel tolmeldamist jätkub, ja kulgeme läbi suve sügiseni, kui mesi tarust vurri ja toidulauale voolab. Raamatus „Mesi: tarust taldrikule” pakutakse hulganisti ideid, kuidas mett toidutegemisel kasutada –siia on kogutud vaimustavaid retsepte salatite ja kastmete, liha- ja taimetoidu, snäkkide, kookide ja jookide tegemiseks. Lisaks leiate siit häid nippe, kuidas mett kodus ilu heaks kasutada – see on hämmastavalt lihtne!
Nautige kohalikku mett sajal erineval moel!

Juba ammu enne, kui lumi sulada jõuab, on mesitarudes alanud uus elu. Talvekobaras tihedasti koos olnud ja üksteist sõbralikult soojendanud mesilased hakkavad elavnema. Nende seni madalkäigul töötanud bioloogiline kell on valjemini tiksuma läinud. Mesilasema, see pere kuninganna ja kõige tähtsam isik, hakkab munema! See on tarus oluline päev. Kobar laguneb tasapisi ja ühel päikesepaistelisel märtsipäeval võib tarude ümber märgata midagi kummalist: lumi on täis kollaseid täppe. See on märk sellest, et mummud on käinud puhastuslennul ja saanud vabaks viis kuud tagasi hoitud hädast – mesilased on puhas rahvas ja toas nad oma loomulikke vajadusi ei rahulda.
Nüüd, kui iseend on kasitud, hakkavad mummud tarupõrandalt sinna talve jooksul kogunenud vahapuru ja oma elu talvesse jätnud õdesid välja vedama. Algab suur puhastamine, ja sellega on päris kiire. Põrand tuleb ruttu puhtaks saada, sest kohe hakkab õitsema paju – ja siis pole mesilasrahval enam aega tarus passida!

Mesi – jumalate toit

Mesi. Kuldne, soe, elus, kodune, pehme ja päris. Nagu lapsepõlv maal vanaema juures, nagu suvemaius saia ja piimaga. Need märksõnad tulevad pähe, kui mõte läheb meele. Paljudel rahvastel kõneleb keel mee seotusest millegi meeldivaga: inglased ütlevad honey nii mee kui ka kullakese kohta, eestlased räägivad mesijutte ja armastavad sõnu, mis on kui mesi kuulaja kõrvadele ...
Ei ole kuulda ühestki paigast siin ilmas, kus mesi poleks inimese meelest väärtuslik toiduaine. Mesi tee ja kohvi sees annab külluslikuma maitse kui suhkur. Mesi tuleb meelde ka siis, kui sügis on kohale jõudnud, kui kurk on kähe, jõudu vähe ja hing igatseb midagi turvalist, ehtsat ja tervendavat. Mesi on märk looduse targast toimimisest.

Millest mesi koosneb?

Mesilased valmistavad mee õitest korjatud nektarist, lisades sellele fermente ehk ensüüme ja õietolmu. Inimesele on kõige olulisemad ensüümid, mille hulga poolest on mesi teiste toiduainete seas esikohal. Nende ülesanne on lõhustada keerulisi molekule lihtsamaks. Nii kiirendavad ensüümid kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist inimese organismis. Ensüümidest leidub mees invertaasi (see on tähtsaim ensüüm, mis lagundab sahharoosi fruktoosiks ja glükoosiks), diastaasi (see lõhustab tärklise ja dekstriini suhkruteks), lipaasi, mis lagundab rasva, ning katalaasi, mis teeb vesinikülihapendi veeks ja hapnikuks. Tänu ensüümidele on mesi inimesele väga kergesti omastatav.
Peale selle on mees 17–20% vett, valke, orgaanilisi happeid, näiteks aminohappeid, õun- ja sidrunhapet, ja üle kahesaja nimetuse mineraalaineid ja mikroelemente. Viimased annavadki meele tema väe ja tervendava võimu. Neid ei ole küll suurtes kogustes, kuid see-eest on valik külluslik! Mee mineraalainete sisaldus (kaalium, kaltsium, raud, magneesium jt) sarnaneb inimese vere mineraalainete sisaldusele. Mees leidub ka vitamiine, need jõuavad meesse õietolmust, kuigi, tõsi, nende hulga poolest mesi ei hiilga. Mee pH on 3,3–5.
Ülekaaluka enamuse, üle 80%, mee koostisest moodustavad suhkrud. Kui suhkruid on nii palju, kuidas saab siis mesi olla inimesele kasulik? Mille poolest on ta siis parem kui suhkur?

Mesi vs suhkur

Valge suhkur ehk sahharoos koosneb lihtsuhkrutest glükoosist ja fruktoosist. Neid on sahharoosis võrdsetes kogustes. Glükoos imendub väga kiiresti verre, sellest tulebki suhkru omadus tõsta söömise järel hüppeliselt veresuhkru taset.
Ka mesi koosneb peamiselt glükoosist ja fruktoosist, peale nende leidub mees ka liitsuhkruid nagu sahharoos ja maltoos. Kui suhkrus on glükoosi ja fruktoosi suhe 1:1, siis mees on glükoosi vähem kui fruktoosi. Fruktoos ehk puuviljasuhkur on magusam kui glükoos, sellest tulebki, et mesi on magusam kui suhkur ja täidab magusaisu üsna ruttu. Võib üllatada, et kõige fruktoosirikkam toit looduses ongi mesi, mitte puuviljad. Kui 100 g mees on keskmiselt 41 g fruktoosi, siis kõige fruktoosirikkamates kodumaistes puuviljades – pirnides, õuntes, mustsõstardes – on 100 g kohta vaid umbes 7 g fruktoosi! Fruktoosi pluss on, et see imendub aeglaselt ja nii mõjub meesöömisest saadav suhkrukogus kehale pehmemalt, veresuhkru tase ei hüppa nii kiirelt kõrgele ning energiat jagub pikemalt.
Olulise eelise suhkru ees annab meele see, et kui valgest suhkrust on töötlemise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid, kiudained jt organismile vajalikud ained, siis naturaalses mees on need olemas, lisaks veel ensüümid.
Sellest hoolimata tuleb piirata ka mee tarbimist. Kui levinud toitumissoovituste järgi on hea süüa kuni 8 tl kas mett või suhkrut päevas, siis mesilased soovitavad: vali mesi. See on mitmes mõttes parem!

Mesi vs suhkur
100 g mees:
1,5 g sahharoosi
41 g fruktoosi
38 g glükoosi
18 g vett
0,3 g valke
0,2 g mineraalaineid
1 g mikroelemente, ensüüme, vitamiine jm

100 g suhkrus:
50 g glükoosi
50 g fruktoosi

Mee kasulikud omadused

Inimesed on väga ammustest aegadest kasutanud mett kui looduslikku magustajat ning maitsvat ja energiat andvat toiduainet. Mesi on ainus toit, mida valmistavad putukad, sellises koguses, et seda jääb oma pere tarvetelt üle, ning sellise maitsega, mis meeldib ka inimestele. Mesi säilib aastakümneid, isegi kauem, kui seda õigesti hoida, ilma et sellega olulisi muutusi toimuks. Põhjamaades valmivat mett peetakse eriti heaks, sest siin peavad mesilased mett rohkem „küpsetama”, et see pika talve vastu peaks.
Peale mineraalainete, mikroelementide ja ensüümide on suure tähtsusega ka mee pre- ja probiootilised omadused; need on seotud inimese mikroflooraga, mõjutavad seedetegevust ja seega kogu organismi. Mesi ei ravi otseselt haigusi, kuid tugevdab inimese immuunsüsteemi ja aitab leevendada põletikke. Viimasel ajal on teadlaste tähelepanu all ka mee antioksüdantsed omadused.
Osal inimestel tekitab mee söömine allergilisi nähte, mis tavaliselt on seotud mees oleva õietolmuga. Eriti ettevaatlik peab olema väikeste lastega. Alla üheaastastele lastele ei ole soovitatav mett anda, see on seotud nii allergiaohuga kui ka asjaoluga, et mees võib esineda bakteri Clostridium botulinum endospoore. Kuigi üldiselt ei saa mees mikroorganismid elada ega paljuneda tänu mee suurele suhkru- ja väiksele veesisaldusele ning antibakteriaalsetele ühenditele, siis botulismieosed on nende väheste mikroorganismide seas, mis säilivad ka magusas keskkonnas. Need on laialt levinud ka mujal. Suurematele lastele ja täiskasvanutele on need eosed kahjutud, kuid imiku seedesüsteem ei ole veel välja kujunenud ega seedemahlad piisavalt happelised. Beebi soolestik on sobiv keskkond bakteri arenguks ja nii võib kujuneda nn beebibotulism.

„Mesi: tarust taldrikule” sisukord

KEVAD. SUURPUHASTUS
Mesi, jumalate toit
Kuidas panna aed sumisema?
Lihtsad nipid köögis

Lihavabad road, kastmed ja supid
Mee, küüslaugu ja tüümianiga röstitud porgandid
Palsamiäädika ja meega röstitud rooskapsad
Karamelline hapukapsas mee ja jõhvikatega
Grillitud halloumi aprikooside ja mustikatega
Küpsetatud Brie juust pähklite ja meega
Meega röstitud feta
Mesine juustuvõi
Kitsejuustupirukas ürdimeega
Külmad nuudlid vürtsika mee- ja maapähklikastmega
Meega küpsetatud köögiviljad
Vinegrett
Jogurti-meekaste
Kartulipüreesupp ahjuküüslaugu ja meega
Paks läätsesupp

SUVI. NII PALJU ENERGIAT!
Mesilased, päikeselapsed
Tarust taldrikule

Snäkid, joogid ja magustoidud
Meega röstitud müsli
Meekommid maapähklivõiga
Mesi pähklite ja kuivatatud puuviljadega
Mesised seemnepalad
Mee ja sinepiga lehttainakeerud
Ingveri-meejook sidruniga
Vürtsikas chai piima ja meega
Meelimps
Rikkad rüütlid mee ja marjadega
Meekreem metspähklitega
Meemartsipan
Vahuveini-meetarretis vaarikatega
Mango-meejäätis
Ricotta-vorm meega
Paks chai-kieem
Pehme oakreem

SÜGIS. KÜLLUSE AEG
Mee maitsed ja värvid
Taru – apteek ja ladu

Hoidised, koogid ja küpsetised
Meemarinaadis küüslauk
Meekurgid
Porgandi-õunakeedis sidruni ja meega
Piccalilli ehk köögiviljatükid marinaadis
Punane banaanipüree
Värske õunapüree
Külmutatud meemarjad
Ahjuõunad mee-karamelli-kastmes
Mesine juustukook marjadega
Mee-mandliküpsised
Lihtne kakao-meekook
Vürtsikas kook mee ja kuivatatud puuviljadega
Pehmed datli- ja pähkliruudud
Meekeeks jogurtikreemi ja pähklikaramelliga
Jäine banoffee jäätise ja sooja mee-karamellikastmega
Sidruni-meeglasuuriga pähklikook
Mee-kaerakarask
Vana aja meekook
Kliimuffinid
Kihiline meekook

TALV, RAHU JA VAIKUS
Kuidas hoida päikest purgis

Terviseturgutajad, kala- ja liharoad
Tervisemoos
Köhasiirup
Sinepi-meeheeringas
Küüslaugu-meekrevetid
Kadakahõnguline ahjulõhe mee-sinepiglasuuris
Kreveti-köögiviljavokk mee-ja sidrunikastmega
Norra moodi marineeritud räimed
Mee-seesamikana
Grillitud kana sidruni-mee-marinaadis kuskussiga
Meeglasuuriga kanahakklihapallid
Ürdi-meemarinaadis lambakarree
Aasiapärased searibid mee ja sojaga
Seasisefilee granaatõuna-meemopiga
Aeglaselt haudunud kana-juurika-pada meekastmega
Piprapihvid veini-meekastmega
Mesine kartulivorm
Õuna-peekonikana meekattega

MESI & ILU
Huulepalsam
Kriimusalv
Kehakoorija
Näomask
Juuksemask

Loe lisaks ka lehelt mariliisilover.com.

Raamatuga „Mesi: tarust taldrikule” seonduvad märksõnad: mesi, mesilane, meetaimed, mesindussaadused, toiduvalmistamine, looduskosmeetika, valmistamine, kokaraamatud