Teemad: Sõnastikud, leksikonid • Teatmikud, entsüklopeediad • Laevandus, merendus

Mereleksikon

„Mereleksikon” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: tõepoolest uueväärses seisus, kuigi vanust 30 ligi.

„Mereleksikon” – tutvustus

Raamatu „Mereleksikon” loomise mõte tekkis merendusterminoloogiakomisjoni korrapärastel kooskäimistel Eesti Meremuuseumis. Komisjoni kuulusid meremehed, meremuuseumi töötajad ja merendushuvilised, kes valutasid südant eestikeelse merenduse oskuskeele hääbumise pärast mõne teise keele (kord vene, kord inglise keele) survel. Komisjon seadis ülesandeks taaselustada ja vaja­duse korral luua eestikeelseid oskussõnu (selleks kaasati töösse keeleteadlane R. Kull). Peagi jõuti äratundmisele, et eesti merenduskeelt saab kõige paremini elus hoida ikkagi mahu­ka sellealase teatmeteose üllitamisega. Nii panidki kaugsõidukapten U. Laur ning meremuu­seumi teadurid R. Naber ja B. Pao ühel oktoobrikuu päeval 1983 paberile „Mereleksikoni” idee­kavandi, mis nüüdseks on „Eesti entsüklopeedia” toimetajate abiga saanud raamatuks ning mida selle tegijad on hakanud kutsuma Merleks.

Raamatu „Mereleksikon” tegijad on üritanud koguda sellesse ainest, millel on otsene (ja mõnikord kaugemgi) seos merega. Kindel eeskuju puudus, sest sellist üheköitelist leksikoni, mis hõlmaks kõike mereudusse puutuvat, Merle tegijate käsutuses polnud. Eelistati originaal- ja arhiivimaterjali. Raamat on Eesti-keskne. Lisaks tõsistele artiklitele leidub neidki, mis rangelt võttes pole päris ent­süklopeedilised.

Merle on sündinud paljude autorite, toimetajate, retsensentide ja illustreerijate rohkem kui 10-aastase töö viljana. Autoritena lõid kaasa paljud väliseestlased, nende abi oli eriti teretul­nud ajal kui teabe hankimine välismaalt oli väga raske. Nii on andnud tänuväärse osa raamatu tegemisse E. Sanden Inglismaalt, E. Pettäi jpt. Rootsist ning baltisakslane E. Grohmann Saksamaalt. Märkimisväärne abi oli ka Eesti merendus- ja kalandusorganisatsioonide rahaeraldis-test, eriti käsikirja ettevalmistamisel, mida tehti põhiliselt ühiskondlikel alustel. Kahjuks peame tõdema, et teatmeteose koostamine on võidujooks ajaga, milles kaotajaks jäävad alati raamatu tegijad. Nii on leksikoni ilmudes osa arvandmeid vananenud, paljud raamatu lehekülgedel olevad isikud surnud ning nii mõnigi laev lakanud olemast. Ka raamatu tegijate read on hõrenenud: manalateele on läinud autorid H. Anton, l. Goldman, H. Jalasto, P. Kaur, H. Kuivjõgi, R. Kurgo, K.-O. Leemel, L. Link, A. Luige, H. Olters, K. Ott, l. Paul, E. Russow, H. Sepp, R. Sepp ja E. Valpi, toimetaja E. Hallikma ning fotograaf A. Orupõld. Ja ikkagi – kuigi aega läks, on MerLe nüüd valmis ja ootab esimese eestikeelse merendusala­se entsüklopeedilise teatmeteosena heatahtlikku lugejat. Kui ta aitab natukenegi kaasa, et Eesti saaks jälle eestikeelseks mereriigiks, nagu ta oli enne II maailmasõda, et Eesti merendusasutustes ja Eesti lipu all sõitvates laevades kõlaks jälle eesti keel ning eesti noored hoomaksid taas kaugete merede kutset ja valiksid raske, kuid huvitava meremeheelukutse, on see raamat oma põhieesmärgi täitnud ja oma tegemise vaeva väärt.

Märksõnade inglis- ja venekeelseid vasteid lk 550–570.

Raamatu „Mereleksikon” sisukord

Raamatu „Mereleksikon” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Mereleksikon” seonduvad märksõnad: merendus, laevandus, leksikonid

---

Raamatu „Mereleksikon” tehnilised andmed

„Mereleksikon” on kõvakaaneline raamat, 590 lk; 17,5 × 24,2 cm; ↔ 3,7 cm; 1,063 kg.

Raamat „Mereleksikon” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Mereleksikon” ilmumisandmed: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996

ISBN/EAN: 5899000376 (5-89900-037-6)

Ostan „Mereleksikon” hinnaga 27.97

Veel üllitisi „Mereleksikon” autori(te)lt:

---

Soovitame lisaks väljaandele „Mereleksikon” vaadata ka neid trükiseid: