Teemad: Antiik • Näidendid • Ilukirjandus

Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses

„Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: väga kasutatud, kaantel palju murdejooni, on harilikuga ja pastakaga tiitellehele ja viimasele lehele soditud, tagakaas on puudu.

„Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” – tutvustus

Käesoleva näidendi ettekandeloa annab Autorikaitse Ühing Tallinnas, postkast 160. – Loata ettekandmine seadusega keelatud. Käesoleva näidendi üksikult või komplekti viisi ettekandmiseks väljalaenamise ainuõigus kuulub kirjastusele. – Näidend on trükitud käsikirjana kõigi õiguste alalhoiuga.

„Mehe küljeluu” kohta käiv väljavõte A. Palm’i artiklist „Maria Jotuni 50 aastane”. („Looming”, 1930. a. nr. 5, lk. 584)
Aasta hiljem M. Jotuni üllatas suurepärase komöödiaga Miehen kylkiluu (Mehe küljeluu), mis andis Jotunile, keda seni ta liigjulge erootiliste ja seksuaalsete probleemide käsitluse, vormi raskepärasuse ja uuduse tõttu küllalt ei olnud hinnatud ega mõistetud, tunnustuse ka vastaste poolt, ja mis on olnud soome teatrites A. Kivi Nõmmekingseppade kõrval kestvaks ja ikka uuesti korratavaks lööknumbriks. Selle asend soome kirjanduses on umbes sama kui Pisuhänna asend meie omas.
Mehe küljeluu on, nagu päälkirjastki näha, armastust ja abiellumist käsitlev teos: tegelaste suhtlemine sünnib ainuüksi abiellumis- ja armastusküsimuste tasapinnal. Päärõhk, nagu ikka, on tüüpidel: neid on esitet haritlasist (apteeker, proua, arst, apteegipreili) alates üle majateenijate (apteekri ja arsti perenaised, apteegi sulane) kuni lihtsate rahvatüüpideni (kingsepp Topias jt.), mida mööda ka suhtumine naisesse peenemaist ja haritumaist vormidest laskub labase ostukauba-tegemiseni. Teises läbilõikes (tegelaste suhtumises pääküsimusse) esineb põhimõttelisi vallalisi (arst), elunautijaid ja nõrku vägisiveetavaid (Tuomas Lukasson) ja mehelemineku- ning naisevõtuvalus mehi ja naisi (Amalia, Miina, Topias, Elli jt.). On südame ja on mõistusega, on loomutungide ja on ärilistest kaalutlustest abiellujaid. Tuomas Lukassonis, joodikus ja elurõõmsas naistelemmikus, kuid abielu-ikke eest põgenejas, on Jotuni annud ühe oma suurepärasemaid tüüpe, mis osalt tuletab meelde Argipäeva sümpaatlikku hulkurit. Sama suurepärased on Tuomase pärast võistlevad Amalia ja Miina. Amalia – aktiivine ja vägev lesk naisemürakas, mehevõtja ja võimupidaja. Miina – naiivne ja puhas vananeitsi, lüüriline, sentimentaalne ja kentsakas. Kõik kolm on haruldaselt stiilselt esitet. Pääle Kivi pole ükski soome kirjanik suutnud luua nii huvitavaid koomilisi tüüpe kui M. Jotuni.
Olgugi eeskätt tüübikomöödia, on sel, nagu Jotunil alati, ka tugev aateline selgroog. Sekeldused on elavad ja huvitavad, kuigi paiguti pisut tehtud.

Raamatu „Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” sisukord

Raamatu „Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” seonduvad märksõnad: soome, ilukirjandus, komöödiad

---

Raamatu „Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” tehnilised andmed

„Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” on pehmekaaneline raamat, 171 lk; 11,1 × 16,5 cm; ↔ 1,2 cm; 121 g.

Raamat „Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” on hetkel laost otsas.

Raamatu „Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” ilmumisandmed: Autorikaitse Ühing, 1936

Soovitame lisaks väljaandele „Mehe küljeluu: naljamäng kolmes vaatuses” vaadata ka neid trükiseid: