Kudumine
Õpipoisist meistriks

„Kudumine” on lakkadega pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

Hind: 24.42

Autor: Helga Koger.

Kujundanud Einike Soosaar. Illustratsioonid: Tiia Tamme. Fotod: Helga Koger, Urmas Luik, Vallo Kruuser.

„Kudumine” – tutvustus

Lihtsat kudumist oskab meil suurem osa naisi. Raamat Kudumine: õpipoisist meistriks püüab olla abimeheks neile, kes alles tahavad õppima hakata, kui ka neile, kellel lihtsamad võtted juba selged, kuid uuemaid nippe tahaks juurde õppida.

Lisaks leiab siit juhised, kuidas sokke mitmel erineval moel kududa, mil moel kududa kampsunile erinevaid detaile, millised on meie rahvusliku kudumise nipid. Peale selle saab ka teavet kudumise ajaloost. Seega on raamat Kudumine: õpipoisist meistriks mõeldud nii õpipoisile, sellile kui ka meistrile.

Kudumine: õpipoisist meistriks – sisukord

AJALOOST

TÖÖVAHENDID
Lõnga ja varraste valimine

KUDUMISVÕTTED
Silmuste loomine
Silmuste moodustamine
Silmuste kasvatamine ja kahandamine
Nuppude moodustamine
Viklivõte
Palmikud
Silmuste mahakudumine
Äärte kudumise võimalused
Servade kudumine

KUDUMISTEHNIKAD
Patentkoed
Pitskoed
Mitmevärvilised koed
Lapiline kudumine
Topeltkudumine
Lühendatud ridadega kudumine
Rahvuslike kudumite nippe ja töövõtteid

SOKKIDE KUDUMINE
Randmed
Kannad
Soki otsa kudumine
Kapukad
Säärised

KINNASTE KUDUMINE
Labakinnas
Sõrmik
Randmekatted

KAMPSUNITE KUDUMINE
Lõike valimine
Sissevõtte kudumine
Käeaugu- ja varrukakaare kudumine
Õlg, kaelused ja kraed
Taskud
Nööpaugud
Kampsuni viimistlemine
Passega kampsunid

RINGSELT KUDUMINE
Mütsid
Linad

MUUD KASULIKKU
Helmestega kudumine
Kudumile tikkimine
Vanutamine
Lõnga värvimine

KOOTUD ESEMED
Beebile
Kaelused
Mänguasjad
Kannusoojendajad
Kootud roos
Kootud tutt
Kootud kott

Tingmärgid
Kasutatud kirjandus

Kudumine – ajaloost

Kudumine on väga vana oskus, kuid selle täpset vanust ei tea keegi. Varrastega kudumisele eelnes kudumile väga sarnaste pindade valmistamine nõela abil. Üldine arvamus on, et kudumise hälliks on araabia maad. Kõige vanemateks kootud esemeteks olid ilmselt sokid. Näiteks pärineb 12. sajandi Egiptusest puuvillane valge- ja indigosinisekirju sokk.
Euroopasse levis kudumisoskus Araabia vallutajate jõudmisega Hispaaniasse. Sealsed vanimate kudumite näited on siidist ja kootud ringselt, ikka sukad ja sokid.
Tänapäeval kõige levinum edasi-tagasi kudumine tekkis arvatavalt veidi enne 17. sajandit.
Hispaaniast levis kudumine üle Euroopa.
Esimesed kudumid olid väikesed, näiteks pühakute maiste säilmete hoidmiseks mõeldud reliikviakotikesed. 14. sajandil olid suurmoeks kootud kotikesed, mida sai riputada vööle riidevoltide vahele, 18. sajandi moeröögatuseks aga kootud käsitöökotid.
16. sajandi alguses vahetasid kootud sukad välja ebamugavad riidest sukad. Sukad ja sokid olidki esimesed laialt levinud kudumid. Eriti uhked olid Prantsusmaal kootud keerulised pitsilised sukad.
Eestisse jõudis kudumine suhteliselt hilja. Esimene kirjalik teade on aastast 1664 selle kohta, et Eestist on Rootsi viidud 115 talunaiste kootud sukapaari. 18.–19. sajandi põhilisteks kudumiteks olidki säärised, sukad, sokid, laba- ja sõrmkindad, aga ka poolkindad ja randmekatted. Kampsuneid hakati tõenäoliselt kuduma alles 19. sajandi keskel. Enne kandsid kampsuni nime hoopis kangast jakid.
Nii nagu kudumise alguse ja levikuga on lood segased, nii on ka mustritega. Näiteks on meilegi omane kaheksakand levinud väga paljudes maailma osades.
Kirbukirja arvavad norrakad olevat oma mustri, aga mõnigi uurija leiab, et seda kasutati Inglismaal hoopis varem ja Soomeski oli see ammu tuntud. Seega peaks mõne mustrimotiivi omaks tunnistamisega olema väga ettevaatlik.
Selbu täht, mille arvatavalt kudus esimesena üks Selbu talutüdruk, võib poolest olla Norrast alguse saanud, kuid on nüüd levinud juba mitmel pool ilmas ja tuntud ka kui lumehelves.

Raamatuga „Kudumine” seonduvad märksõnad: kudumine, silmuskudumine, kudumid, mustrid, käsiraamatud