NB! Soovi korral iga ostuga kaasa kingitus! Vt Kingitused, tasuta kraam.

Koolimuusika

„Koolimuusika” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: heas seisukorras, ainult esilehel on üks nimi kaetud.

Hind: 34.94

Autor: Veljo Tormis. Eessõna autor: Heino Jürisalu.

Kujundanud Mare Hunt.

„Koolimuusika” – tutvustus

Veljo Tormise „Koolimuusika” on koostatud eesti rahvamuusika põhjal. Autor jätkab siin oma aastaid kestnud tööd eesti rahvalaulu vahendamisel ja kättesaadavaks tegemisel. V. Tormise seekordse töö iseloomu määrab kõigepealt tema poolt seatud konkreetne eesmärk s.o luua niisugune muusikaline materjal, mis pakuks lastele laulmis- ja mängimisrõõmu, mis oleks neile arusaadav, jõukohane ja huvitav ning mille kaudu avaneks veel üks tee rahvalaulu juurde, kasvaks sellest osasaamine.
V. Tormise „Koolimuusikal” on veel teinegi eesmärk, nimelt võimetekohaste instrumentaalmuusika elementide toomine laste musitseerimispraktikasse. Sellest tingituna on kõik „Koolimuusika” laulud instrumentaalsaatega.
Materjali järjestamisel on autor lähtunud H. Tampere poolt kasutatud süsteemist.
Peale laulude on esindatud ka pillilood, laulumängud ja rahvatantsud. Viimased pakuvad häid võimalusi muusika ja liikumise ühendamise jaoks.
Tervikuna annab V. Tormise „Koolimuusika” küllaltki ulatusliku läbilõike lastele kergemini mõistetavatest rahvamuusika liikidest ja niisugusena võib seda pidada vajalikuks krestomaatiaks lisaks koolides juba kasutusel olevale õppematerjalile.
V. Tormis ei ole oma „Koolimuusikas” seadnud enesele ülesannet luua metoodiliselt järjestatud õppeülesannete kogu. „Koolimuusika” on eelkõige repertuaarivalimik, mida õpetaja saab kasutada oma võimalustest ja vajadustest lähtudes. Oma sisu ja tehniliste nõudmiste poolest on „Koolimuusika” jõukohane üldhariduskooli I–VI klassile.
„Koolimuusika” on instrumenteeritud küllaltki suurele instrumentaariumile ja võib juhtuda, et igas koolis kõiki vajalikke muusikariistu ei leidu. Niisugusel juhul võib ja tulebki autori poolt ettenähtud instrument või instrumendid asendada mingi olemasoleva samalaadse või kõlaliselt lähedase instrumendiga. „Koolimuusika” leiduv materjal ongi kirjutatud niisuguse arvestusega, et vajaduse korral on võimalik mõnda partiid asendada, lihtsustada või jagada mitme mängija vahel. Mõningad asendamisvõimalused on partituuris näidatud. Bassipartiid esitav instrument on paljudel juhtudel autori poolt teadlikult jäetud määramata. Seda partiid võib esitada kas tšello, kontrabass, kitarr või isegi klaver, s.t need pillid, mis kusagil olemas on. Samuti on jäetud kindlaks määramata kandle tüüp. Autor on küll silmas pidanud vähese keeltearvuga, igaks palaks ümberhäälestatavat pilli, kuid partiid võib mängida ükskõik millisel kandlel (mittevajalikud keeled summutada). Edukalt saab rakendada isegi mänguasjade kauplustes müüdavaid odavaid pille. Mõningaid löökpille (puutrumm, kõristi, pulgad, karjakell) on küllalt lihtne ka ise valmistada.
Õpetaja otsustada on jäetud, kui mitu mängijat mingit partiid esitab. See sõltub eelkõige pillide olemasolust ja kõlalistest kaalutlustest. Kõigiti soovitavaks tuleks pidada õpetaja aktiivset kaasamusitseerimist. Eriti sobiv näib selleks olevat eeslaulja osa. Laule võib kasutada ka ilma saateta, ka on võimalik teksti lühendamine.
Kõige olulisemaks „Koolimuusika” juures peab pidama asjaolu, et see võimaldab aktiivsesse musitseerimisse kaasa tõmmata võimalikult palju lapsi, võimaldab anda neile erinevaid muusikalisi ülesandeid ja võimaldab igal lapsel tunda end keeruka organismi olulise osana.
– H. Jürisalu