Teemad: Kokaraamatud • Toiduained, joogid

Kapsas

„Kapsas” on pehmekaaneline raamat sarjast Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduraamatute sari. Raamatu seisukord: sisult uus, kaante pinnal ja servades esineb väheseid värvikulumisjälgi.

„Kapsas” – tutvustus

Toitumisteadlaste soovitusel peaks meie igapäevane menüü sisaldama kindlasti vähemalt viis portsjonit erinevaid puu- ja köögivilju. Üks portsjon on umbes 100 grammi ehk peotäis puu- ja köögivilju ning marju või klaasitäis mahla. Ükskõik, kas sööd neid hommikulauas, lõunaprae lisandina, päeva jooksul ampsatud vahepalana või puuviljamaiusena. Tähtis on, et Sa neid ei unustaks!

Miks puu- ja köögiviljad? Aga selleks, et püsida terve ja ennetada haigusi, olla tegus ja õnnelik! Neis on palju vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, vett ja fütotoitaineid, mida organism vajab. Organism omastab neid puu- ja köögiviljadest hästi, olgu need siis värsked, hautatud-küpsetatud või kuivatatud. Oluline on jälgida sedagi, et menüüsse kuuluvad puu- ja köögiviljad varieeruksid, sest eri värvi viljad sisaldavad erinevaid toitaineid.

Sealjuures peaks silmas pidama, et Eesti toitumissoovituste kohaselt ei loeta kartulit toidupüramiidis puu- ja köögiviljade hulka kuuluvaks, vaid ta asub esimesel korrusel koos teiste tärkliserikaste toitudega, nagu leib ja muud teraviljatooted.

Selles raamatukeses teeme juttu kapsast.


Kapsas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv levinud köögivili. Kapsaste suguvõsa on suur, neid on üle saja liigi. Kui jutt on kapsast, tuleb meil silme ette harilik valge peakapsas kui Eestimaal kõige levinum köögivili.

Peakapsa taimed on külmakindlad. Tärganud tõusmed taluvad lühiajalist külma –5 °C kuni –6 °C, täiskasvanud taimed aga kuni –8 °C. Mullastiku suhtes kapsas kuigi nõudlik ei ole, küll aga vajab ta piisavalt valgust. Korraliku saagi saamiseks tuleb taimi mullata ning kasta. Tänu ilmastikukindlusele kasvatatakse kapsast kõikjal troopikast põhja poole, isegi polaarjoone taga.

Kapsaste vitamiinide ja mineraalainete sisaldus
Kapsad on madala energeetilise väärtusega, kuid sisaldavad rohkesti mineraalaineid. Tähelepanuvääriv on kapsaste C-vitamiini ja folaatide sisaldus. Kapsad sisaldavad suhteliselt palju K-vitamiini ning osad neist ka karotenoide, mis organismis muudetakse A-vitamiiniks. Mineraalainetest tasub ennekõike esile tõsta kapsaste kaaliumisisaldust.

Kapsaste ajalugu
Kapsaid hakkas inimene kasvatama ja toiduks tarvitama juba enam kui 4000 aastat tagasi. Kõigepealt kultuuristati lehtkapsas, millest hiljem kujunesid peakapsa vormid. Euroopas on peakapsaid kasvatatud juba vähemalt 2500 aastat. Andmeid peakapsaste laialdasema viljelemise kohta Euroopa kontinendil on alates 8. sajandil pKr. 11. sajandil eristati ka juba valget ja punast peakapsast. Teateid ka savoia kapsa ehk virsingu nime all tuntud kähara peakapsa viljelemisest on alates 16. sajandi Prantsusmaalt. Viiteid selle kohta, millal peakapsaid Eestis viljelema hakati, ei ole teada. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab aasta läbi tarvitada kas värskelt, kuumtöödeldult, hapendatult, kuivatatult või konserveeritult.
Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast, üha enam levib lillkapsas, mis on Euroopas hinnatuim kapsateisend. Igapäevasemaks on saanud ka punane ja savoia kapsas, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas.

Raamatu „Kapsas” sisukord

Raamatu „Kapsas” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Kapsas” seonduvad märksõnad: kapsas, köögiviljatoidud, toiduvalmistamine, toiduretseptid

---

Raamatu „Kapsas” tehnilised andmed

„Kapsas” on pehmekaaneline raamat, 44 lk; 21,0 × 23,0 cm; ↔ 0,5 cm; 190 g.

Raamat „Kapsas” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Kapsas” ilmumisandmed: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 2013

Ostke raamat „Kapsas” hinnaga 9.79

Raamatuga „Kapsas” samast sarja(de)st:

---

Soovitame lisaks väljaandele „Kapsas” vaadata ka neid trükiseid: