Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse

„Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: kasutatud, kaantse servades-nurkades kulumisjäljed, esikaane ülaservas 2 väikest rebendikest (1-2 mm).

Autor: Raivo Mänd.

Illustratsioonid: Edgar Valter.

„Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse” – tutvustus

Kas abielupartnerite truudus on juhuse puudus, küsib Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd oma raamatus „Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse”, ja vastab – peaaegu jah.

Eelmäng pole üksnes lõbu. Daamide valik. Mitu vööd keegi vööle seob. Verised turniirid. Luigetruudus, haaremid ja grupiseks. Aga Imelikul olid lokid ja kannel.

Need pole seosetud hüüatused pornoajakirjast, vaid alapealkirjad Raivo Männi raamatust „Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse”, mida autor nimetab teejuhiks käitumise ökoloogiasse.

Kotka kihlasõrmus on kala
Millal tasub olla truu? Kas inimene on loomult mitmekaasapidaja? Nõnda küsib Mänd oma lihtsalt ja intrigeerivalt kirjutatud raamatus ja vastab loodusteadlasena, tuginedes faktidele, tuues ohtralt näiteid ja võrdlusi loomariigist.
Loomade armumängud ei jää inimese omadele kaugeltki alla. Et ka inimene on loom, pakub neljajalgsete ja tiivuliste käitumine meile palju äratundmisrõõmu.
Raivo Männi raamat mõjub nagu käik perekonnapsühholoogi juurde, õpetlikult ja hirmudest vabastavalt.
Kui poiss ootab tunde aiaväraval, et anda tüdrukule üle kimbuke sinililli, siis isaloom toob emasele kalakese või putuka.
Kui mees toob naisele kireva kihlasõrmuse, siis looma sümboolne kingitus väljavalitule võib olla näiteks kõrretükk.
Üllatav on, et kärarikastes kolooniates pesitsevad kajakapaarid võivad koos püsida aastaid, samal ajal kui väga haritud ja teadlike inimeste abielud on hoolimata altari ees antud tõotustest siiski haprad ja purunevad kergesti.

Ürgsest kihust kantult
Et spermide tootmine on odav, siis tasub isastel produtseerida neid hästi palju ja püüda viljastada võimalikult palju munarakke tagamaks oma geenide kandumist järgmistesse põlvkondadesse, kirjeldab raamat elu liikumapanevat igivana jõudu.
Ent emastel pole kerge isaste soovidele vastu tulla. Toitainerikkaid munarakke on kulukas valmistada ja emasorganismil tuleb olla nendega kokkuhoidlik.
Kui emaseid oleks looduses märksa rohkem kui isaseid, võiksid viimased vaevata rahuldada oma ürgset kihku, paarudes võimalikult paljude emastega, parasiteerides muretult nende väärtuslike munarakkude arvel ning lastes emastel oma järglaste eest igati hoolt kanda. Paraku tuleb isastel seksipartneri leidmiseks võidelda.
Kõigist isenditevahelistest konfliktidest loomariigis on just emaste pärast peetavad pulmaturniirid kõige julmemad, kirjutab Mänd. Igal aastal sureb kuni 15 protsenti muskusveiste pullidest pulmaturniiri haavadesse.

Iga sperm peidab pärijat
Mida rohkem loteriipileteid on mängus, seda suurem on võidušanss, näitlikustab Mänd teist võitlusviisi emaste pärast, spermakonkurentsi.
Emastel šimpansidel on korraga mitu seksipartnerit. Isaste šimpanside munandid on suured. Mida rohkem seemnerakke ühelt isaselt šimpansilt emase suguteedesse purskub, seda suurem on tõenäosus, et just tema viljastab munaraku.
Evolutsioon on potentsiaalselt järglasterikkaks kujundanud ka mehe. Mehe ühes seemnepurskes sisalduvad 300 miljonit seemnerakku võiksid viljastada kõik Euroopa naised.
Promiskuiteet ehk segapaarumine on siiski enam iseloomulik merekaladele ja selgrootutele ning mitmenaisepidamine on Euroopa kultuuriruumis hukkamõistu vääriv pahe.
Mänd pakub, et monogaamia tava kujunemises võisid olulist rolli mängida pärandussuhted ja vajadus piirata pärijate ringi.

„Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse” ei piirdu vaid seksisuhete valgustamisega, raamat tutvustab ka näiteks biosignalisatsiooni ja loomade kollektiivse julgeoleku strateegiaid.

„Elu on nagu mitme tundmatuga võrrand, millel on ka mitu lahendit,” kirjutab oma uues raamatus professor Mänd.

Illustreerinud Edgar Valter.