Teemad: Meditsiin, esmaabi • Tervis • Populaarteadus

Ajust ja arust
Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust

„Ajust ja arust” on kõvakaaneline raamat sarjast Elav teadus. Raamatu seisukord: uus.

„Ajust ja arust” – tutvustus

Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust.

Jaan Aru, eesti neuroteadlane, Tartu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog, raamat Ajust ja arust on kirjutatud kõigile, keda huvitab aju ja mis seal sees leida on. Raamatu teemad on seotud inimese aju, taju ja unega, näiteks:
• Kuidas aju tööst tekib teadvus?
• Mis teeb inimese teiste loomaliikidega võrreldes eriliseks?
• Kuidas ajurakkude omavahelisest sõnelusest tekib inimeseks olemise tunne?
• Miks teadvus kaob, kui uinume?
• Miks on üldse tarvis kinkida unele tervelt kolmandik oma elust?
• Miks me näeme unenägusid?
• Kuidas kasutada aju nii, et töö saaks tehtud ja elu oleks nauditav?
• Kas tehismõistus suudab inimmõistust jäljendada ja isegi ületada?

Kui Teid huvitab inimese aju ning teadvuse teema ja mida ajuteadlased selle kohta uurinud ja avastanud on, siis see raamat on just Teile. Seda ei ole vaja karta, et raamat on liiga teaduslik või et selles on liiga palju raskeid termineid või keerukaid seletusi. Vastupidi – siin on väga lihtsalt ja kõigile arusaadavalt kirjutatud meie ajust ja selle toimimisest. Raamatus on palju toredaid näiteid elust enesest. Kuna inimese mõtlemine ja käitumine baseeruvad tema aju talitlusel, siis on seda raamatut huvitav lugeda. Saame teada, miks inimesed on nii erinevad. Palju kasulikku saavad teada ka lapsevanemad ja liiklejad. Juttu on ka tehisintellektist.


Raamatus on neli peatükki.

1. peatükk. Mis teeb inimesest inimese?
Kirjeldatakse, kuidas areneb inimlapse aju ema kõhus olekust alates, jõudes selleni, miks me oleme täiskasvanuna just sellised, nagu me oleme.
Saame teada, mis osas on inimene targem inimahvidest; mis jääb veel puudu, et tehisintellekt edestaks inimmõistust, samuti õppimissignaalidest ajus, mis teevadki inimesest inimese.
Väike tsitaat vaidlemise ja oma õiguse tagaajamise kohta:
„Mõnes mõttes ei olegi vahel olemas õiget ega vale arvamust – on vaid maailma tõlgendamise aparaadid ehk ajud, mis oma iseärasuste tõttu näevad maailma erinevalt.”

2. peatükk. Mis on teadvus?
Tänapäeva teadus liigub dualismist edasi, leides tõestusi selle kohta, et teadvus tekib ajus, mitte ei ole sellest lahus. Juttu on telepaatiast, koomaseisundist ja hallutsinogeeni mõju all olekust, surmalähedasest ja kehavälisest kogemusest. Kuidas ja milliste ajuprotsessidega täpsemalt teadvus ja teadvuselamus on seotud, on teadusele siiski veel mõistatuseks. Siiski on selle küsimuse lahendamine inimkonnale vajalik.

3. peatükk. Miks sa magad?
Selle peatüki teema on uni ja magamine. Saame teada, miks uni on inimesele vajalik; mis juhtub, kui me ei maga; kuidas tekivad unenäod ja mis toimub ajus magamise ja unenägude nägemise ajal. Vähene uni muudab inimese pahuraks ja ärrituvaks. Paljude liiklusõnnetuste taga on magamatus. Uuringud näitavad, et uni tagab aju plastilisuse. Üks praegune uneteooria ütleb, et uni on tarvilik mälusisude salvestamiseks. Samas ei ole une valdkonnas kõik veel selge ja tõendatud ning ajuteadusel on vaja seda edasi uurida.

4. peatükk. Kuidas aju kasutada?
Tänapäevane elu koos arvuti ja nutiga ei soodusta aju tõhusat kasutamist. Aju ressurss on piiratud ja seda tuleks oskuslikult kasutada. Ta toob välja, et töötulemustele mõjub rööprähklemine tegelikult halvasti, kuigi üldiselt seda valdavat inimest töö juures hinnatakse. Saame teada, miks inimene kipub pingsa töö ajal kiikama Facebooki, Twitterisse või mujale sotsiaalmeediasse või vahetab tööülesannet, kuigi eelmine töö pole veel tehtud. Lõpetuseks annab autor meile aju kasutamise lühijuhendi, räägib veelkord une olulisusest ning õpetab, kuidas lasta ajul puhata.

Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust – sisukord

Sissejuhatus

MIS TEEB INIMESEST INIMESE?
• Prefrontaalne korteks ja teadlik kontroll
• Erinevad ajud, erinevad inimesed
• Aju muutub koos inimesega
• Väikelapse mõttemaailmas
• Inimese mõistuse matkimine
• Mis teeb inimese inimeseks: suur aju?
• Mis teeb inimese inimeseks: teistelt õppimine?
• Mis teeb inimese inimeseks: õppimissignaalid ajus

MIS ON TEADVUS?
• Otsides telepaatia aluseid
• Aju on seotud teadvusseisundiga
• Teadvus ja aju on tihedalt seotud
• Teadvuse taastamine
• Mis näitaks, et teadvus ei asu ajus?
• Teadvuse suur probleem
• Miks on teadvust raske uurida?
• Miks teadvust uurida?
• Aga mis see teadvus ikkagi võiks olla?

MIKS SA MAGAD?
• Uni on aju puhkus
• Une funktsiooni jälil: erinevate liikide iseäralik uni
• Mis juhtub, kui ei maga
• Uni on aju plastilisuse hind
• Uni teeb võimalikuks mäletamise
• Unest unenägudeni
• Kuidas unenägusid uurida?
• Unenägude ajust väljalugemine
• Kas unenägudel on funktsioon?
• Unenäod ja mälusisude talletamine

KUIDAS AJU KASUTADA?
• Kas aju peab tuunima?
• Kogu aju töötab
• Miks on aju raske kasutada?
• Aju kasutamise lühijuhend
• Kuidas leida loomingulisi lahendusi?
• Hea uni on täisväärtusliku elu alus

LÕPPSÕNA
MÄRKMED JA ALLIKAD
SOOVITATAV KIRJANDUS


MIS TEEB INIMESEST INIMESE?
Aastal 2006 olin ma juba armunud ajju, aga olin endiselt ka suur jalkafänn. Tol suvel toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused ja finaalis olid vastamisi Prantsusmaa ja Itaalia. Legendaarne Zinédine Zidane viis Prantsusmaa juhtima, Itaalia viigistas. Mäng läks lisaajale. Ja siis juhtus midagi ootamatut, mida asjaosalised ja pealtvaatajad vist tänaseni hästi ei mõista: pallist mitukümmend meetrit eemal lõi Zidane Itaalia mängijat Marco Materazzit peaga rindkeresse. Videost oli selgelt näha, et pealöök oli tugev ja polnud kahtlustki, et see oli sihilik. Zidane sai punase kaardi, eemaldati mängust, Itaalia tuli penaltiseeria järel maailmameistriks.
Mis juhtus? Miks nii tark ja kogenud mängumees tegi midagi nii mõtlematut? Zidane oli tol hetkel üks parimaid jalgpallureid, teda oli eelnevalt valitud kolm korda maailma parimaks mängijaks. 2004. aastal nimetati ta viimase 50 aasta Euroopa parimaks jalgpalluriks. Teda hinnati veatu tehnika poolest, aga ta oli ka tark mängujuht, kes alati teadis, kust sööduga meeskonnakaaslast leida. Seetõttu olid miljonid pealtvaatajad staadionil ja ekraanide ees ehmatanud ja segaduses.
Algusest peale oletati, et Materazzi ütles midagi Zidane’i ema või õe kohta, mille peale Zidane vihastas. Ma arvan, et inimlikult saame me Zidane’i käitumisest aru: vahel ajab keegi meid kohutavalt närvi ning siis on raske oma tegusid ja sõnu kontrollida. Aga see polnud ju tavaline olukord, see oli kõige tähtsam mäng jalgpallis, maailmameistrivõistluste finaal. Zidane ju teadis, et tema vihasele pealöögile järgneb punane kaart, mängust eemaldamine, ilmselt ka kaotus finaalis. Niisiis olid Zidane’i ajus omavahel võistlemas kaks näiliselt väga erineva väärtusega käitumisalternatiivi: 1) löö Materazzit peaga, mille tagajärjeks on punane kaart või 2) tegu on finaaliga, mängi edasi ja klaari arveid pärast. Olukorra üle rahulikult järele mõeldes on ilmselge, et teine variant on õigem ja parem. Jalgpalli maailmameistrivõistluste finaali võitmine on võrreldamatult tähtsam kui kiire vastus solvangule. Aga Zidane’i aju valis sel hetkel pealöögi vastasmängija rindkeresse. Miks?

Jaan Aru raamatu Ajust ja arust kohta lugege Sirbist Kurmo Konsa artiklit „Mis on mõistuse mõte – ajuteadlase vaade”.

Raamatuga „Ajust ja arust” seonduvad märksõnad: peaaju, ajutalitlus, teadvus, mõtlemine, uni, psühhofüsioloogia, neurofüsioloogia, neuroteadused, tehisintellekt, aimekirjandus

---

Raamatu „Ajust ja arust” tehnilised andmed

„Ajust ja arust” on kõvakaaneline raamat, 160 lk; 15,4 × 21,7 cm; ↔ 1,6 cm; 282 g.

Raamat „Ajust ja arust” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Ajust ja arust” ilmumisandmed: Argo, 2017

ISBN/EAN: 9789949527977 (978-9949-527-97-7)

Ostke raamat „Ajust ja arust” hinnaga 19.99

Veel üllitisi „Ajust ja arust” autori(te)lt:

---

Raamatuga „Ajust ja arust” samast sarja(de)st:

---